D / dēsōlātĭo
noun

dēsōlātĭo

gen. dēsōlātōnis · gender feminine · decl. 3rd
a desolating, desolation
a desolating, desolation (eccl. Lat.).
Abstr.: in sua desolatione, Vulg. Baruch, 4, 33; Salv. Gub. Dei, 6, p. 214:…
Abstr.: in sua desolatione, Vulg. Baruch, 4, 33; Salv. Gub. Dei, 6, p. 214: templi, Hilar. in Psa. 58, 7 al.—
a desert
Concr., a desert, Vulg. Jer. 7, 34; id. 44, 22.