L / lŏquentĭa
noun

lŏquentĭa

gen. lŏquentiae · gender feminine · decl. 1st
a talking, discoursing, readiness in speaking, fluency of speech
a talking, discoursing, readiness in speaking, fluency of speech (post-Aug.): Julius Candidus non invenuste solet dicere, aliud esse eloquentiam, aliud loquentiam, Plin. Ep. 5, 20, 5; satis loquentiae, sapientiae parum, Val. Prob. ap. Gell. 1, 15, 18.